Sulgpalli eellased on sulgedega pallikese õhus hoidmise mängud, mida on mängitud Aasias ja Euroopas sajandeid. Inglise keeles tunti seda nime all battledore and shuttlecock.
Nimi ja reeglid
19. sajandil mängisid Briti ohvitserid Indias Poona linna ümbruses võistlusmängu, millel olid juba reeglid. Mängu nimi badminton pärineb Badmintoni mõisast Inglismaal, Beauforti hertsogi valdustest, kus mängu 1870. aastatel tutvustati.
Rahvusvaheline liit
Rahvusvaheline Sulgpalliföderatsioon (IBF) asutati 1934. aastal. 2006. aastal nimetati see ümber Maailma Sulgpalliföderatsiooniks (BWF). Olümpiamängudel oli sulgpall näidisalana 1972. aastal Münchenis ja medaliala alates 1992. aasta Barcelona mängudest.
Punktisüsteemi muutused
2006. aastal mindi üle praegusele 21-punktisele pallivahetussüsteemile. 25. aprillil 2026 kiitsid BWF-i liikmed heaks 3×15 süsteemi, mis kehtib alates 4. jaanuarist 2027.
Sulgpall Eestis
Eesti esimesed meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1965. aastal Tallinnas Luise tänava võimlas; võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi. Samal aastal loodi ENSV Sulgpalliföderatsioon. Eesti Sulgpalliföderatsioon asutati 25. oktoobril 1989 ja alates 19. septembrist 2003 kannab see nime Eesti Sulgpalliliit. Liit on BWF-i ja Euroopa Sulgpalliliidu liige 1992. aastast. Esimese tiitlivõistluste medali võitsid Eestile Kristin Kuuba ja Helina Rüütel juunioride Euroopa meistrivõistlustel 2015. aastal.
Allikad: Eesti Sulgpalliliidu ajalooleht, Eesti spordiregister ja BWF.
Varustuse areng
Varased sulgpallid olid valmistatud korgist ja sulgedest ning ka tänapäeva võistluspallil on korgist alus ja 16 sulge. Reketid on aja jooksul muutunud puidust alumiiniumi- ja terasreketiteks ning hiljem süsinikkiust reketiteks, mis on palju kergemad.
Kergem varustus on muutnud mängu kiiremaks ja löögid võimsamaks.
Varustuse hooldus
Reketi keeled kaotavad aja jooksul pinget ja võivad katkeda. Aktiivne harrastaja laseb reketi üle keelata mitu korda aastas. Käepideme mähis tuleb vahetada, kui see muutub libedaks. Sulgedest palle hoia jahedas ja mitte liiga kuivas kohas, et suled ei muutuks hapraks.
Tänapäeval on sulgpall üks maailma levinumaid reketialasid, mida mängitakse nii võistlus- kui ka harrastustasemel kõigil mandritel.
Eestis on ala ajalugu üle kuuekümne aasta pikk ning see jätkub uute põlvkondadega.